anything at all

Eile oli siis esimene selline koolipäev, kus pidi õppima ka. Aeh. Päris masendav on see, et mul on juba praegu koolimasendus :d Võinoh, eile oli. Täna enam niihullusti polnudki :)

Kooli algusega kaasnes ka mingisugune kohusetunne või midagi. Ma ei leia õiget sõna selle jaoks. Aga igastahes saatsin ma Pirita Velodroomile ja mingile bussifirmale kirja. Piritale unustasin ma kolm kuud tagasi oma punase pusa. 30.mail täpsemalt. Nii kahju on sellest.Ja oma rohelise kampsuni jätsin ma bussi, kui me Kilplalas käisime. Olin nii hea ja andsin ühele väikesele oma kampsi, kuna tal oli külm. Bussis sain tagasi ja panin ta sinna ülesse. Kahjuks sinna see jäigi :dAga eile võtsin siis kätte ja kirjutasin neile. Bussi jäänud kampsuni kohta sain nii palju teada, et see oli bussis ja mulle jäeti telefoninumber. Niiet selle peaks kätte saama. Aga pusa, mida ma rohkem tahaks, ei ole vist lootust saada. Vähemasti nii jäi mulje kirjast, mis mulle vastu saadeti. Kahjukahju..

Eile oli Tohisool ka aktus taaskord. Ma küll eelmine aasta lõpetasin ära ja mõtlesin juba, et sinna majja ma enam ei lähe, kuid siis hakkas klaveriõpetaja rääkima, et äkki ma tahan kitarri õppida või midagi. Ja siis ühel päeval täpselt pool tundi enne soololaulu katseid helistas Britta ja ütles, et lähme katsetele ! Nojah, võiks ju, aga natuke liiga äkitselt oli see. Ja mul on nii hästi meeles see, kui me tutipeoga seoses loomaaias olime ja teada saime, et õpetaja on nõus katseid ka mõni päev hiljem tegema, kui õnnelikud me siis olime :)

Peale suhteliselt lühikest (võrreldes varasemate aastatega. Kui muidugi eelmine aasta välja jätta :d) aktust läksime oma klassi. Ja panime tundide ajad paika. Nüüdsest hakkan ma kolmapäeval ja neljapäeval 17.45st 18.30ni Tohisool olema. Ma loodan, et mul hääl ära ei lähe ja ma ikka saan laulda ja et meil saab seal tore olema, mida kindlasti saab ka ! :)

Täna pidime oma valikained ära ütlema. Haha, mul on põhimõtteliselt praeguse seisuga gümnaasiumi peale 10 valikaine kursust. 4 matemaatikas, 3 koorilaulus ja 3 saksa keeles. Aga praeguse seisuga arvan ma, et ma kaheteistkümnendas saksa keelt enam ei õpi. Siis on piisavalt muid asju, millele keskenduda :)

Heh, muideks. Läksin eile siis e-kooli ka üle pika-pika aja. Kuute parooli proovisin enne, kui õige tuli :d aga sisse sain.

Kui ma koolist tulin, märkasin, et meil on koridoris aknal klaas eest puudu. Kui emps koju tuli, ütles, et see läks hommikul katki. See siis oligi see ilge klirin, mida ma kuulsin :d

Ma ei tea, mul on viimastel päevadel siuke uni, et jube kohe. Kuigi ma lähen 11-12 ajal magama, on hommikul ikkagi raske tõusta. Ja terve päev ma haigutan koguaeg. Aga võibolla on see natuke ka ilmast tingitud. Koguaeg on nii pilvine ja päikest ei näegi. Ometi tahaks ju :) Jaajaaaaaah, palju asju on, mida tahaks, aga vot ei saa. Tuleb leppida sellega mis on ja mitte vinguda, see ei aita midagi ju. :)

Aga oma une ajasin nüüd õhtul ära sellega, et läksin rulluisutama. Emps jooksis. Aeeeeh, niimõnus ikka no. Just niimoodi, et kuulad muusikat ja lihtsalt sõidad. Autod kihutavad mööda. Teised inimesed jooksevad, rullitavad, sõidavad rattaga või on õhtusel jalutuskäigul. Kohila rahvas on üleüldse nii sportlik või selline. Liigutavad ennast tublisti :) näiteks ükskord, kui Mannuga rullitamas käisime, nägime peale endi veel 9 rulluisutajat. Tunni aja jooksul. Minumeelest on see täitsa suur arv ju :)

Aga nüüd ma lähen "Keisri hullu" lugema. Kusjuures ma olen edasi jõudnud. Lõpuni on ainult 36 lehekülge veel :)