Oh kooliaeg, oh kooliaeg..

Eile oli siis selle aasta suve viimane päev. Otsustasime, et teeme selle puhul kooki ka :)

Aga enne.
Hommikul käisime Britta ja Raeliga Kohila kaltsukaid tšekkimas. Lugesime kokku, et neid on siin 6. Palju ju nii väikse koha kohta :d
Ise külastasime neist nelja. Raudteejaama juures olev oli kinni ja sinna taha vanasse Jõe poodi ei viitsinud me minna. Kaltsukate kohta ütleks niipalju, et päris paljud olid tõelised kaltsukad. Sellised kus sa pead ise ikka riiete sees tuhlama ja värki. Ja keegi meist midagi ei saanud :p

Siis ma läksin emme juurde (sain koogi raha :d) ja Britta-Rael läksid kooli. Andsin neile raha ka ja nad võtsid mulle ka meie lõpetamise pildi. Mille fotograaf tegi. Aga ma võtsin ainult selle, kus meie klass peal on. Seda, kus me koos õpetajatega oleme, ma ei võtnud. Muidu oleks võinud ju, aga seal on paari inimest kuidagi poolikult näha. Ja tegelikult on mul ju issi tehtud pilte, samasuguseid, ooohtrasti. :d

Varsti tuli Anna-Liisa. Läksime postkontorisse. Koib sai Hennult kirja ;) Ja siis käisime raamatukogus ka. Siis hüppasime lillepoest läbi ning siis läksime juba Mannu juurde. Britta ja Rael olid seal juba.

Hakkasime siis kahetuhandeüheksanda aasta suvelõpu kooki tegema. Ühtlasi ka koolialguskook äkki ? :d
Igastahes tuli hea kook. Šokolaadipõhjaga virsiku kook vms. Ja ma pean mainima, et see on vist esimene kook, mis meil täiesti okeilt välja tuleb. Et sellel pole mitttekuimidagi valesti või natukene nihu. Ja hea oli kaa se :)

Õhtul käisin veel poes ka. Ostsin koogimaterjali. Et tänaseks koolialguskooki teha. Õhtuks. Kui me Koitlate juurde grillima ja niisama tähistama lähme. Nagu me iga aasta teeme. Väikestviisi nagu traditsioon see meie peres :)

Täna oli siis 1.september. Kool. Päev, mida äsja lasteaia lõpetanud lapsed vägaväga ootavad ja mida suuremad lapsed enam niiväga ei oota. Kuigi jah, see aasta polnud mul selle vastu midagi, et kool hakkab. Kuigi nüüd on ametlikult kooliaeg käes, ei ole mul siiski seda tunnet veel. Aga küll ta tekib, ma usun :d Homme ilmselt hakkab jube tekkima, sest siis on veel Tohisoo aktus ka ju. Klaverit ma küll ei jätkanud (muideks, nägin eile oma klaveriõpetajat. Ei tundnud äragi alguses:d), aga soololaulu võib ka ju proovida. Eks näis mis saab :)

Meil on klassis ka üks vahetusõpilane nüüd. Niiii lahe ! :) Saksamaalt tüdruk. Henriette (ma ilmselt ei kirjuta ta nime õigesti praegu). Igastahes, nüüd ma olen juba suhteliselt kindel, et teiseks valikaineks võtan ma saksa keele. Nii head võimalust lihtsalt ei saa kasutamata jätta ju, sest nüüd, kui meil on sakslane koguaeg kõrval põhimõtteliselt, saame saksa keelt kohe ka praktiseerida.
Ja kui Anna-Liisa luges mu sõnumit, et meil on klassis sakslane, oli ta parajasti trepil ja kukkus alla :p

Kella seitsmest läheme grillima ja kooki sööma jne.

Aga, eile oli ju siiski viimane suvepäev ning Britta arvas, et ma võiksin suvest ka kirjutada.
Suvi oli mõnus. Oli päikest, mis tähendab, et ma sain palju rannas käia. Ja seda ma ka tegin. Selletõttu on mul siuke mõnus jume ka peal. Kuigi jah, alati võib ju vinguda, et võiks pruunim olla, aga pole viga :)
Tegime ka nii-nii palju. Sõitsime ratastega, käisime Viljandis, suvelõpupoole veetsime oma päevad Kõnnu järve ääres. Ja muidugi mängisime palju võrkpalli.
Aga ma arvan, et suve parim sündmus oli TANTSUPIDU. Aeeeeeh, kui tore seal oli. Kui mul oleks võimalus tagasi minna, ma läheksin. Kuid ei teeks midagi teisiti, kui siis. Ilmselt. Meil oli ülihea seltskond (jaaaaa, koguaeg sai nalja ju !), ilm oli super, suhted inimestega olid ka vägahead ning üldse, see linnas elamine nädal aega ja omapead olemine. Ma arvan, et seda ei anna millegagi võrrelda. Kahju ainult, et tulevale tantsupeole ei saa me kohe kindlasti sama seltskonnaga minna. Esiteks juba see, et pooled meist läksid kuhugi mujale õppima. Ja samas pole meil õrna aimugi, kas Ulvi üldse jätkab enam. Intriige on aja jooksul ikka päris palju olnud meil, aga kuidagi oleme nendest üle saanud. Ja muidugi pole küsimus ainult Ulvis. Kõik oleneb ka meist endist. Meist peab rühma kokku saama. Aga ma kardan, et see ei tule niiväga kergelt. Ma ise ka mõtlen koguaeg, et miks paganapärast ma käin seal. Miks ma ära ei tule ? Aga ma ei saa, mul on tantsupeost sõltuvus. Ma lihtsalt nii-niii väga tahan sinna minna. Ja seda ühtsustunnet tunda seal väljakul koos mitme tuhande inimesega tantsides. Ja kõike seda kogeda, mis selle nädala jooksul toimub. Jaaaa ...

Aga , kõigile teile superilusat kooliaastat !!! :)