.. mis siis et ajutist

alles jõudsin koju ja juba täna pidin jälle pakkima hakkama. homsest saan taas 6 päeva madratsil veeta. õnneks on meil see aasta vähem kohustusi ja päevad tunduvad suht lebod, kuid eks seal jooksvalt tuleb ka igasugu asju juurde, mis tegemist vajavad. aga mulle meeldibki see, et kogu aeg on vaja midagi teha, ma ei kannata eriti pikalt niisama passimist. eks mingi vahe on kindlasti seda ka vaja, aga kuidagi, pole minu teema. miskit peab ikka toimuma. kodus on ka kuidagi veider olla. osalt selle pärast, et harjusin ära sellega, et kogu aeg on palju inimesi ja kõik siblivad. teisalt selle pärast, et olen tagasi lõunakal. aga mulle meeldib siin. sätin oma asju paika (enamik oli ju enne postikale veetud) ja üritan koristada nii palju, kui jaksu on. soomest nii palju, et olen väga rahul, et läksin sinna. nüüd on tartusse ka kohe toredam minna, sest paljud, kes poimimas olid, kas elavad tartus või siis tulevad ka nüüd õppima. juba on linna tutvustaja ka olemas ja kõik otšen harašo. loodetavasti mu ühikakaaslane on tore inimene ja kõik laabub hästi.. ja et ühikas on ka okei. järgmisel aastal igatahes lähen jälle maasusi noppima, polnud see nii raske töö midagi :) eile käisime tüdrukutega väljas ja väga tore oli. eestis on kohe hea juua, nii odav :D rääkimata mündist. ja no juttu jätkub kauemaks, kuu aega on ju pikk aeg.