h nagu liblikad

mul tuli alles täna meelde, et vanaemal oli reedel sünnipäev. täitsa nõme.
tööl olles mõtlesin, aega oli selleks palju, täna oli megavaikne kõik. ja mõtlesin, et äkki see kõik on mingisugune märk, hoiatus, et niimoodi ei tohiks.
ma ei tea.

igatahes, eile öösel sain reedeõhtusele kompotile näruse kirsi ka veel otsa.

ning tunne on selline, et kõik kuidagi lipsab sõrmede vahelt minema, kõik-kõik.


h nagu võimatu


my heart skips a beat