Nikolai Ivanovitš Vavilov sündis 25.novembril 1887 Moskvas.
Ta tegeles botaanika ja geneetikaga.
Töötas saekaatris valvurina, kuid sai seal vähe palka ja läks Maximasse turvameheks. Hiljem sai ametikõrgendust - suunati Kaubamajja. Kuna tema tööloleku ajal toimus kullapoe rööv, ta koondati. Nüüd saab ta pensioni, istub kodus ja kasvatab kaalikaid. Seda kuni 26.jaanuarini 1943, mil sureb Saratovi vanglas.

ehk venekeele kodune töö väikese abimehega :D:D

sain ka lõpuks load tehtud ja hea olla kohe.
ilmakene läks ka peale seda nii päikeseliseks ja soojaks, jei :)


kas see on madis ?


hüva halloweeeni :)

h nagu liblikad

mul tuli alles täna meelde, et vanaemal oli reedel sünnipäev. täitsa nõme.
tööl olles mõtlesin, aega oli selleks palju, täna oli megavaikne kõik. ja mõtlesin, et äkki see kõik on mingisugune märk, hoiatus, et niimoodi ei tohiks.
ma ei tea.

igatahes, eile öösel sain reedeõhtusele kompotile näruse kirsi ka veel otsa.

ning tunne on selline, et kõik kuidagi lipsab sõrmede vahelt minema, kõik-kõik.


h nagu võimatu


my heart skips a beat

sellist linnaskäiku pole varem olnud :D

you gave me rainbows and butterflies


omgomg, esmaspäeval juba ark aga ma ei oska üüüldse parkida :D

reksut oli ka tore näha üle pika aja

tudusse ära

positiivne

wicked games

Nii kui veidikeseks istuma jään tuleb siuke uni peale et vähe ei ole.

Eile oli lebo koolipäev, ärkasin 7.30, essat tundi polnud ja sis olid mingid kerged 5 tundi + Gerd Kanter (uh, ta on ikka niiiiii suuur :D), sis Liisuga poodi ja minujuurest läbi ning temapoole.

Mitmetunnine sätt ja pildistamine seal vahepeal ja ns ja pool 8 korvpall. Stat läks nii nagu läks, üle kivide ja kändude :D

Siis pood ja lõunakas ja linn ning Romet 18. See aasta olin tubli ja ei juhtunud ühtki pahandust :D

Kuna tagasitulek esimese rongiga, ei läinudki magama. Viimane tunnike läks küll selliselt, passivalt. Ja rongi pidime ka 15 minutit ootama, külmas vihmas ja unes. Tundus nagu elu pikimad 15 minutit.

Kaheksa jõudsin koju ja magasin tund 45. Siis helistas Liisu ja läks kiireks, et KANK`i jõuda. Aga kohale jõudsin ja tegin ilusasti-tublisti oma selle tänulikkuse komitee asja ka ära ja minu töö valiti selleks, mis ka vallamajja siis viiakse. awww.

Kuskil peale kahte olin kodus ning siis tegime Mannuga veel viimased ettevalmistused sünnipäeva mängudeks ning kell 5 olime Konsumi Huvitoas, Egle sünnipäeval. Tore oli. Sai mängida ja laulda ja joosta ja kallistada ja süüa ja selle kõige eest veel raha ka, super ju :)

Ja juba kutsuti meid uuele sünnipäevale ka, kipa :)

Õhtul käisin veel Pärna juures ka, aga kuna unemaht on viimasel päeval väga minimaalne olnud, tikkus uni vägisi silma ning otsustasin koju tulla, homme ju tööl ka.

Ja esmasp läheme Rootsi , jupiduuu :)

varsti on vist matused tulemas. kuidagi imelik, et see mus praegu mingeid emotsioone ei tekita. peaks tegelikult.

aga midagi positiivsemat ka, ostsin täna omale granaatõuna seerumit. juustele. ehk saan nad vähemkuivemaks :) ja mannuga oli tore.

kõnni mu kõrval ja ole lihtsalt mu sõber

Vastupidi. Ta peab edasi kuni surmani teesklema. Nagu naine, kes kunagi ei saavutanud orgasmi, aga pidi seda alati näitama. Õnne nimel.

Käisin täna raamatukogus ja laenutasin sealt ühe raamatu. Selline vanem raamat tundub. Õpetaja Kõiva ütles, et tema jaoks oli see liiga rõve. Mul aga tekkis huvi :D Ja nüüd siis saabki Enn Nõu raamatu "Koeratapja" kallale asuda ja näha, kas see siis tõesti on selline.

Hähä, teeme Mannuga vaikselt nime omale :D

radioactive

ma olen nii vässu.

ja osaliselt selllest tingituna pole tujukene ka just kiita.

vist.

ma ei saanud täna öösel üldse magada, iga tunni tagant tõusin üles.

oi kui suur igatsusepoiss peale tuli..

ma tahan praegu seal kivil olla ja tunda kuidas päike mind puudutab ja kuidas laine lööb vastu kivi ja veepritsmed kõrgele lendavad. ja mõnus rahulik muusika ka kõrvus kõlamas ..

oh kui mõnna lühike koolipäev, mulle meeldib

viimane maraton meil :)

kulla kutse on ka peas koguaeg

mõtlesin täna. mõtlesin välja, et see on nii tobe, et me osad langeme musta masendusse kui me läheme kellegist lahku. osad ei saa üle koolis saadud halvast hindest. mõnele tekitab halva enesetunde järjekordne üheöösuhe mis ei olnud mingil muul põhjusel kui alkohol. teine jälle on kurb et armus valesse inimessesse. mõni on masenduses, sest ta arvab et ei oska midagi. teine jälle muserdab oma elu mõttetute solvumistega. ja neid põhjuseid on veel nii-nii palju.

samas leidub inimesi, kes suudavad oma õnnetuse üle nalja heita, kes lähevad eluga edasi, kes ei lange sügavasse musta auku. nimelt käis laupäeval üks mees poes. väga korralik tööinimene pidi olema. aga ta oli just oma näo ära põletanud. tal polnud peaaegu üldse ripsmeid ega kulmi. ta nägu oli punane ja justkui kilega kaetud. ja olenemata sellest suutis ta veel nalja teha. esimene asi, mis ta poodi astudes ütles, oli, et ärge muretsege, ma ei tulnud poodi röövima.

peaks vist oma "tiinekaprobleemidest" üle saama või mis.

peaksin praegu kahe maailmasõja vahelise perioodi teemasi õppima, aga mõtlesin, et lasen seekord vanal nahal läbi. suhteliselt suur osa tööst on sama, mis eelmises töös. selle asemel hakkan hoopis peagi filmi nautima. täna siis "mehaanik".

please mr postman look at me

hetkel nii hea tuju. lõpuks olen taas jõudnud sinnamaale, et autosõit tuleb kenasti välja. käiguvahetusega pole probleemi ja tõusul ei juhtu ka midagi.

parkimine ka selgeks ja peaks ilusasti minema :)))

yupiduuu

tööl. hm. suhteliselt selline lampi passimine tegelikult, lugesin eile ligi 100 lehekülge ära. aga ei, rahvast ikka ka käib. põhikaubaks on alkohol (BOCK jeeeee), suitsud ja laste lemmikud kommid.

ja kui keegi on huvitatud hunnikutest kiidusõnadest ja teda ei huvita see, kellelt need pärinevad, siis võite mõnda väiksesse külapoodi tööle minna küll.

niipea kui sa ennast lõdvaks lased, hakkab sisemine tasakaal piiskhaaval välja imbuma.

nägin unes et Rodgers pani mulle inkasse kahe sest ma ei osanud töövihiku ülesannet teha.

tark tüdruk olen ka. sain alles siis, kui hambapasta juba vatipadja peal oli, aru, et mul vale asi käes ju :D

täna oli nii armas päevakene :)

olin siis esimese klassi õpetaja ja tegelikult oli täiega tore. no jah, nad kaklesid omavahel ja koguaeg tuli keegi kaebama, et too lõi teda ja see tegi mulle seda ja tema jättis mu sõrmed kapivahele, aga samas nad tahtsid koguaeg tunda su lähedust, kallistasid, hoidsid käest kinni. üks tüdruk tuli mu juurde ja ütles: "ma tean kes sa oled ! sa oled anu ahven" kui küsisin, et kust ta teab siis ta vastas, et ta emme internetist uuris. toretore :D:D

üks vahva poiss, kes mu saapaid kiitis, tuli ütles vahetunni ajal, et osade tüdrukute pepu on nii suur et see põrkab nagu tagasi. mida iganes ta siis selle all ei mõtle :D see samune poiss pidi olema selline, kes käib ja patsutab. vb siis sellepärast :D

enne kui nad koju läksid, pidid kõik ikka kallistama ka ja osad ütlesid, et ma võiks neil koguaeg õpetaja olla ja noh, positiivne :) isegi osad neljanda klassi omad käisid enne kui minema läksid kallistamas. mängisime nendega alguses mängu "is it bigger than" ja pärast pesumasinat. see meeldis neile niiväga, et isegi peale kella ei läinud nad minema.

ei, väga positiivne päevakene. paar õpetajat ütlesid ka mulle, et ei tundud mind kohe äragi täna :D

varstiii janika sünnna aga enne seda veel tibakene homseks harjutama, täitsa üksinda pean homme hakkama saama ju :p

võiks öelda, et tänane statistika läks kenasti. ainult kaks korda oli kriitiline olukord ning ei karjunud ka väga teineteise peale. see mis oli, oli ka naljaga

ja mannu sai ka täitsa kenasti hakkama :)

ja ja , homseks sain ka riided välja valitud. aga noh, eest on okei, aga tagant ärge homme vaadake mind :D:D:D

mõistatame empsiga siiani, mis meil enne kodus piiksus. mingi lampi hakkas piiksuma, aru ei saanud kust tuli. lülitasime asjad välja, ikka piiksus. lõpuks oli siiski järele jäänud.

ja eesti on ikka nii sitaks väike, peaks mainima

tekkis järsku soov, et tahaks kadriorus jalutada. ja siis pirital mööda mereäärt.

agaaaa ei saa, alustame siis taas korvpallihooaega ning homme õpetajatepäev ja laup tere kroonipood :D

never give up it`s such a wonderful life

ah nii on loood.

and i don`t really wanna know

ainult unustamiseks

käisin täna maal. ise sõitsin ja täitsa kenasti tuli :) tagasiteel pidin ühest autust mööda kimama, siis issi ja marko ikka täiega naersid mu üle. :D

muidu olin tubli ja ronisin katusel ja tegin selle lehtedest puhtaks ning riisusin hulgaliselt ning õunu korjasin ja pildistasin ja vanama aitasin söögiteemadega ka. selline mõnna oli.

ja mulle meeldib riisuda. täiega. muusika ja reha uued head sõbrad :D

ja sügise on ka nii ilus. päikesepaistel on puud üliilusad :)

ja tegelikult ma ükspäev mõtlesin,

et peaksin hakkama seda fotonduse asja vähe rohkem uurima. vaatasin martini tehtud pilte ja need on no nii mega ilusad ja huvitavad. kui kedagi huvitab, saab neid siit näha: http://www.flickr.com/photos/nitrokahvel

maailmaparandaja ? auuu

öö. öös on hirmu. öös on kirge. öös on igatsust. öös on kurbust. öös on rahu. öös on lootust. öös on hurmust. öös on pisaraid ja naeru. öös on toetust. öös on usku. öös on rõõmu. öö on salapärane.

"ma luban, et ei pahanda sinuga kõige pärast, kui tegelikult olen ainult ühe asja pärast pahane"

käisime täna kinos. vaatasime filmi mis su number on?. alguses ma ei oodanud sellest eriti midagi, sest naispeaosatäitja oli juba selline, kes pole paljulubav just. aga filmi keskel läks asi põnevamaks ja lõppkokkuvõttes oli selline armas filmike. selline mõnus õnneliku lõpuga naistekas nagu nad kõik. :)

muidu peaks mainima, et elu on ikka põnev küll mhmmmmmm

piima ja kohviga hommikul kokku lüüa ja toosti öelda on ka tore :)