kõrvad pole endiselt heaks läinud, emme helistab homme perearstile ja siis saab ehk varsti teada, mis värk on. Liina rääkis, et Margel oli ka sama jama olnud. Arsti juures selgus, et tal kõrvakiled sissepoole vaakumis. Aga õnneks see vist midagi väga hullu polnud, sai antibiootikumid peale.

Ma väga loodan, et mul ka midagi, mis ei ole väga hull.

Kuna ka köha- ja nohupoiss kallal on, ei tulnud tänasest laulmisest ka midagi välja. Laulsime ühekorra ja juba mu hääl andis otsad. Tore-tore. See-eest üritasime siis ise laulu välja mõelda. Ohissake. Sellest tuleb suur katsumus. Esiteks, ma pole peale viienda klassi kohustuslikku luuletust ise mitte midagi kirjutanud (mis oleks nagu luulevormis v riimuvas asjanduses) ja tänane läks ka väga üle kivide ja kändude ning see tuli suht hale, mis välja tuli. Teiseks, mulle ei meeldi ise kirjutada. Ja kolmandaks mul pole õrna aimu ka, millest ma võiks teha. Tavaliselt on enamus laulud armastuse teemal, aga sellest ma küll ei viitsi teha. Aga midagi geniaalset ka pähe ei torka..

Eks näeb siis kunagi umbes 9 nädala pärast vast, mis ma välja ponnistasin.

ja veel üks häda, pea valutab ka juba pikemat aega. ja uurimistöö ei edene üldse. ja autokool.. sellest ma vist parem ei räägigi mitte :D