ma vihkan seda, et ma hakkan kergesti nutma. ma vihkan seda, et mul pole alati julgust teha seda, mida ma tegelikult tahaks. ma vihkan seda, et ma ei suuda kõigile anda niipalju tähelepanu kui oleks vaja. ma vihkan seda, et ma tean, et ma ei tee ise sõpruse säilimiseks samapalju kui teine, kuigi ma tean, et peaksin. ma vihkan seda, et ma olen nii loll. ma vihkan seda, et ma olen nii kergesti mõjutatav. ma vihkan seda, et ma olen tavaliselt siuke vaikne. ja ma vihkan seda kui mu tuju ära keerab, ja ma pole enam üldse vaikne. ja ma vihkan seda, et kui ma teistele ütlen ikka, et igas asjas on midagi positiivset ja olgem ikka rõõmsad , siis ma ise seda suht tihti ei suuda.

oeh, paljuparem hakkas.

kirjutasin selle veel eelmise aasta sees, ja ilmselt polnud tuju siis just kõigeparem .