oehjah , varsti-varsti saab juba see aasta läbi. Nii kiiresti on möödunud need 11 kuud. Ja kui palju on toimunud ja muutunud ja üleüldse. Miski pole enam sama, mis aasta alguses. Peaaegu. Tegelikult, inimesed mu ümber on enamvähem samad ja nad on niii toredad :)

peaks hakkama uusaastalubadusi välja mõtlema. Oooei, ma pole elusees neid asju varem teinud. Aga kunagi on ikka esimene kord. ja midagi võiks ju tegelikult mõelda ja siis vaadata järgmise aasta lõpus, et kas see siis läks ka niimoodi.

Ma olen väga õnnelik selle üle, et eelmise aasta lõpul, kui mu tuju täiesti null oli ja ma oma salapäevikusse ( mis muide, on siiamaani teadmata kadunud ) kirjutasin ühe soovi, et see siiski ei läinud täide. Kusjuures, peaaegu kohe, kui ma selle soovi olin kirjutanud, võttis see inimene minuga ühendust (kuigi ma soovisin tol hetkel, et ta mu elust täielikult kaoks) .

täna käis vanama üle pika aja meil. Mannu perega ka. tegime sellise väikese istumise. mul oli ju sünnipäev, nädal tagasi. kuigi tundub, et see oli niii ammu. miskipärast.

igastahes. tore oli :) vanama emme ja Tiina ajasid sellist keerulist, aga see-eest väga tarka juttu vahepeal. istusime Mannuga teises toas ja kuulasime. päris mõtlema pani see jutt. jah, mõtlesin sel ajal, kui nad rääkisid, et kirjutan teile ka midagi tarka siia pärast siis, aga jah, kahjuks ei ole mul meeles, mida nad kõik kokku rääkisid.

Tavaliselt mulle üldse ei istu see, kui vanaema tuleb, et siis Mannu emme tahab, et kõik midagi klaveril mängiks või laulaks või teeks midagi. Kohe üldse ei meeldi tavaliselt. Nojah, kui nemad olid väikesed, siis jaa, vanavanama käis oma sõbranjadega kohvi joomas ja emme ning tiina pidid nende jutuvadina taustaks midagi mängima jne. aga see oli hoopis teine aeg. enam ei käi asjad niimoodi. pannakse lihtsalt raadio mängima vms. midaiganes. variante on palju.

kuigi, tegelikult on see vahva isegi.vahepeal. eriti, kui kõik on vähemalt natukenegi musikaalsed, mida meie pere tegelikult on. nii issi- , kui emmepoolne.

täna oli siuke päev, kus oli isegi vahva :) Mannu mängis klaverit ja teised kõik laulsime. tegelikult ma arvan, et teised pered seda väga ei tee. samas, ega ma ei tea ka ju. aga see on mõnuuus :) alati kui ma mõtlen perekonnitsi laulmise peale, tuleb mul meelde Põltsamaa. Kunagi mitu-mitu aastat tagasi. Suvel. Lõkkeplatsi ääres. Istusime kõik ümber laua, grillliha lõhn ninas ja kõik hakkasime laulma. Ta lendab mesipuu poole. kuna seal on ka mets ümberringi, laulsime nii, et kõik kajas vastu ja tegelikult oli see ülilahe. minu mäletamistmööda lausa kolme- või neljahäälne. või siis need hetked, kus me mannu ja liisiga mingisuguseid "kontserte" tegime.

juhu. ehk mäletate, et ma kunagi tahtsin omale pluusi õmblema hakata. aga miskipärast pole mul üldse aega olnud ( ma ei kujuta ette kuhu see kaob ) ja nüüd täna võttis vanama riide ja lõiked kaasa. ja ta lubas selle juba 19ndaks valmis teha. et kui me kahe nädala pärast laupäeval temajuurde lähme, saan ma tagasitulles oma pluusi kaasa võtta. vahva :)

ja mul tekkis uus idee ka. avastasime mõnusa fuksiaroosa mantliriide. sellest saaks ilusa jakikese. aga seda ma kohe kindlasti endale ise teha ei oska. ja vanama polnud sellest mõttest väga vaimustuses. võimalus oleks veel Tiia, aga ma ei kujuta ette, kas tal aega oleks. Ja kas praegu oleks hea aeg küsida talt seda. eks näis, eks näis.

Kõik läheb nii nagu peab minema. Mõnikord mõtled, et millega ma selle ära olen teeninud, aga järelikult on kusagil miski parem sind ootamas. Pole olemas süüd , kõigel on oma põhjus.

sa oled nii tore ja hea. kui sa oled minuga, tunnen et midagi pole puudu. see on hea :)