ESMASPÄEV

Kell on 23.25 Lõpetasin tee joomise ja mõtlesin, et ma kirjutan siiski väheke pikemalt siia, kui enne. Viimasel ajal postitused nii lühikeseks jäänud kuidagi..

Hommikul oli kehaline esimene tund. Jooksime täna ühe ringi asemel kaks ringi. Täittsa hea oli :) Võikski nii, saaks väheke vastupidavust juurde äkki vms , :) Siis viskasime oda. Jeii. Jaanikast saab küll tulevane odaviskaja :) Mul aga ei jää see oda absoluutselt maasse kinni. Väheke lendab, aga kinni ei taha jääda .. Ja siis hüppasime liivakasti ka kaks korda. Ulvi ütles, et mul oli ilus hüpe :) :d Ja siis mängisime korgimängu. Kes võitis ? Ikka meiiee :d

Ja siis kaks Kõivat taaskord. Täna polnudki kõigehullem. Suhteliselt kiiresti läks isegi. Sudokude seltsis :) Ja nende kahe vahepealsel vahetunnil käisime esimest korda sellel aastal ka söökla puhvetis. Jaanika oli see näljane :d

Kunstiajalugu, matemaatika. Oh, muide. Matas saime tunnikad kätte. Ma arvasin, et ma saan kahe. Suht kindel olin, sest mul oli ainult üks vastus õige. Aga kuna seal sai igasuguste vahetehete eest punkte, siis sain ma lausa nelja.

Siis oli veel peotants. Esimese tantsu pidin üksi tantsima. Aga Henriette oli ka üksi ja siis me tantsisime koos. Aeglane valss. Poisi osa tantsisin:d Õnneks ma ülejäänud korrad ei pidanud üksi tantsima. Tantsisime uut tantsu ka täna. Rocki. Haaah , :d minumeelest on see natuke naljakas tants. Siuke veider. Aga Raidiga oli naljakas tantsida seda :d koguaeg oli käsi valesti (minu käsi pidi peal olema, aga oli all alati :d) ja siis tema juhtimine. Päris jõuline :d Ja siis kui oli lahku-kokku värk, siis sinnaminekul ta vahepeal lükkas nii suure jõuga, et mul jalg libises tahasammul. Hea et ma ei kukkunud :d

Ja siis ajalugu. Taaskord kirjutasime ülipalju. Mitu-mitu vihikulehekülge taas..Egiptuse jumalad ja teadus vms. Ohjah, niipalju on neid jumalaid seal ja ma kardan, et kui kt-ks neid vaja läheb, siis nad küll mulle meelde kõik ei jää. Tee mis tahad :d

Ja mata valikaine. No absoluutselt ei saanud alguses asjast aru. Ülipikk valem ja mingisugused tõestamised ja asjad. Täiesti ajuvaba oli alguses. Aga pärast saime Karmeniga aru juba sellest . :p

Peale kooli läksin Antsukaga õue. ~45 minutit olime õues. Avastasin, et meie majas elab üks tääitsa nunnu poiss :d mingi kahekümnene. Naeratas :) haha , :D:D

Eile oli siuke kodusolemise-päev. Ja siis otsustasin, et tahan omale lõppudelõpuks kardinaid ka ette. Valisime siis riide välja ja emme hakkas neid tegema. Issiga hakkasime mulle Tarmo toodud telekat paika panema. Alguses panime peegli ette kapi peale. Nii, oli seal natuke aega ja siis ma avastasin, et see varjab peegli ära. Ei sobi. Siis lasin issil klasverit akna poole lükata, tumba tuua ukse poole ja telekas klaverile lähemale. Aga nii oli kole :d Ja siis ta lükkas asjad tagasi. Lõpuks lahendasime asja nii, et panime teleka ühe madala CD-mängija peale, mis mul muidu niisama laua all seisis. Nii mõnus on nüüd. Missiis, et ma vägapalju teda ei vaata, aga vähemasti ma saan vaadata kui ma tahan. Mitte ei pea passima seda, mida vaatab iss või Marko. Jei.

Ja kardinad saime ka ette :) Tuba kohe hoopis teistsugune. NIng siis ma rääkisin issile veel oma ideest. Riiuli suhtes. Ja siis ühe koha akna juures pean ka veel ära värvima. Mis eelmine kord jäi üle värvimata.

Muidu veel niipalju, et sattusin enne Ave blogi lugema. Mulle meeldis lugeda seda. Seal oli üks postitus armastusest. Väga head mõtted mumeelest :)

Ma ei tea. Kui ma mõtlen ajas tagasi, siis kõik oli nii teist moodi. Oli mitmeid n-ö kiindumusi, kus mingiaeg keegi vägapalju meeldis. Kasvõi see meie "kossupoiste hullus" , mis meid äkki kuuendas klassis hullutas ? Me absoluutselt muust ei rääkinudki. Olime enda arust armunud. Võimidagitaolist. Samas kui praegu need samad inimesed ei paku üldse huvi. Mitte vähematki.

Siis piisas sellest. Olime noored ja uljad. Aga praegu. Igalpool käivad paarikesed ringi. Ja aina rohkem kerkib esile küsimus, et kus on minu see üks ja õige. Kellele saaks igakell helistada, kõigest rääkida, kellega käsikäes jalutada. Kasvõi vaikida. Aga lihtsalt olla.

Kunagi enne Venemaad, kui ma Liisu juurde ööseks jäin, nägin und. Meil oli mingi klassipidu kusagil järve ääres. Kõik olid õnnelikud ja rõõmsad. Ja ma ka. Koos kellegagi. Ja siis mingiaeg tundus ka päriselus, et oh, nüüüüd ongi nii. Aga siis lõppes kõik kuidagi ootamatult. Otseloomulikult kerkisid taaskord peas igasugused küsimused. Aga nüüdseks olen ma aru saanud, et ju siis pidi nii minema. Ega midagi ei juhtu ju asjata. Kõigel on põhjused. Ja igast asjast õpitakse midagi. Küll ka mina ükskord selle Härra Õige leian :)

Jaaaaa , kell on nüüd juba päääris palju saanud ja ma arvan, et targem oleks magama minna kui siin heietada. Niiiet headöööööd :*