Aaga . Eile ehk siis teisipäeval läksime Mannuga kella 11se rongiga linna. Pidin issile ta tagi koos rahakotiga viima (tal jäi rahakott koos autojuhi lubade ning muu säärasega koju, aga enne neljapäeva nad Kohilasse ei tule). Kui asjad emmele-issile ära andsime, suundusime Mannuga Kristiinesse. Plaanis oli minna pilte ilmutama. Läksime sinna ja siis tuli välja, et pildid saaks kätte alles 10 päeva pärast, aga meil oli vaja need homme juba ära anda. Niiet pidime midagi muud välja mõtlema. Otsustasime, et sõidame siis Raplasse. Enne käisime söömas ja uurisime poodides ka kuna rongini oli aega.
Kuskil pool tundi enne rongi väljumist hakkasime raudteejaama poole minema. Me mõtlesime, et meil aega on ning kõndisime üliaeglaselt. Kui me juba raudteejaama nägime, ütlesin, et äkki peaks takso võtma, et muidu me ei jõua. Mõtlesime seda nagu naljana ja siis Mannu huvi pärast küsis et mis kell on. Kell oli 14.17 , rong väljus 14.22 . Siis hakkas kiire. Võtsin plätud jalast kuna nendega ma joosta ei saa ja hakkasime jooksma. Vudisime üle autotee ja õnneks jõudsime ääriveeri rongile :)
Sõitsime siis Raplasse. Ma polegi vist varem rongiga Tallinnast Raplasse sõitnud :D Kunagi on ikka esimene kord ju :p
Läksime kohe Tammiku fotoärisse ning tund aega hiljem saime pildid kätte. Vahepeal käisime poes fotoalbumit ja fotokleepse ostmas. Kui pildid kätte saime, läksime bussipeatusesse. Meil pidi 40 minutit aega olema. Hakkasime siis pilte albumisse kleepima. Natukese aja pärast Mannu järsku vaatab, et oii , meie buss on ees ja hakkas juba uksi kinni panema. Õnneks bussijuht märkas meid ning ootas ära :)
18.12 jõudsime Kohilasse.
45 minuti pärast saime Anna-Liisaga raudtee äääres kokku. Sõitsime Jaanikale külla :)
Oeh, päris raske oli. Mul oli Marko vana ratas, mis sõitis no niikehvasti kui võimalik on. :D Aga noh, läbi suurte hädalduste sain ma hakkama. Aga ma ütlen, oleks ma saand selle rattaga minna, mis meil ära varastati, poleks ma kordagi hädaldanud ega midagi, vb ainult niipalju, et tagumik on valus :D
Kui Sõõruka juures olime, pidime Jaanikale helistama. Hakkas meile vastu tulema.
Kunagi jõudsime siis lõpuks kohale. no ma ei saa aru, miks Jaanika niiväga põeb koguaeg oma kodu pärast. Minumeelest oli nii mõnus seal :) siuke vaikne rahulik, mõnus suur maja, suuuuur aed ja üleüldse .
Meenutasime vanu aegu ja olime niisama. Jõudsime järeldusele, et aeg läheb niikuradi kiiresti. Rohkem kui kuu aega tagasi lõpetasime 9nda klassi, käisime Peterburis ning tantsupeol. Tundub aga, nagu oleks see kõik alles olnud. Ühel hetkel tuli mõte, et kuna mul vanemaid kodus pole, võiks minu juurde minna. Noh, mõeldud , tehtud . Korjasime vaarikaid ja mustsõstraid (ma olin vaarikates ja laulsin, teised korjasid põõsast mustsõstraid) ning peale 23 veits hakkasime Kohila poole sõitma.
Tagasitee läks kuidagi palju kiiremini. Aga see-eest oli pepu ka palju-palju valusam :D
Umbes südaööl jõudsime minu juurde. Käisime korra toas ning siis suundusime edasi Statoili. Ostsime jäätist ja pizzat.
Kui kunagi minu juurde lõpuks jõudsime ja rattad ära olime pannud, hakkasime kooki tegema. Õigemini Jaanika ja Koib hakkasid. Ma pesin nõud , mis kraanikausi ära ummistanud olid, puhtaks.
Mõtlesime, et kui me juba kooki tegime ja meil pizzat ka on, võiks filmi vaadata. Kuna üks inimene filme meile ei andnud, pidime Elioni digiTV videolaenutusest filmi võtma. Otsustasime filmi " Itś a boy girl thing"
Kell 4 lõppes film ära ning umbes tund aega hiljem jäime magama. Koib ja Jaanika suures toas põrandal ning lõpuks läksin ma ka nende juurde elutuppa, aga diivanile :D
Hommikul (kell 12) ärkasin telefonihelina peale üles. Mannu oli. Ütles et tuleb poole tunni jooksul Kairise laagri piltidele järgi.
Kell 1 läksid kõik koju. Ma jäin koristama, sest homme tulevad emme ja issi koju. Aga valmis ma ei jõudnud, enne sai kell niipalju et ma käisin pesemas ära ja läksime Koivaga alevisse. Saime Konsumi ees Mannu, Triinu, Gerda ja Marisega kokku. Täna toimus siis see Laura ärasaatmisistumine.
Käisime poes (ostsime 200 krooni eest jäätist ja krõpsu) ning läksime bussikasse. Maris, Gerda ja Triin pidid albumisse kirjutama veel. Meie juurde tuli ka üks umbes 40 aastane mees. Veits vintis oli ta. Ajas päris normaalset juttu, normaalset jutumärkides :D Arvas, et ma olen Birgit Õigemeel ning tahtis, et ma laulaks talle. Haha, pärast laulsime natuke aega koos. Paar sõna .
Kui nad valmis said, läksime minema. Ta jäi meist veel sinna.
Poole kuue aeg jõudsime siis lõpuks Laura juurde. Sõime ja meenutasime vanu aegu ning pikapeale tulid sinna veel ka Liisu ja Jaanika. Laura issi tõi meile pärast ka grillribi ja -vorste ja saia ja Mihkli ema saatis vaarikamoosi ja siis me panime veel kartulit fooliumisse ka.
Igastahes, ma mängisin grillmeistrit jälle :) Teised istusid ja rääkisid ja naersid ja meenutasid vanu aegu. Ei, tore oli üle pika aja jälle sama seltskonnaga olla, kellega me vanasti koguaeg ninapidi koos olime. Maris, Gerda, Triin, Koib, Mannu, Laura, Jaanika, Liisu. Sellest on oma kaks aastat kindlasti möödas.
Ja Laura, superilusat Inglismaad sulle !
No comments:
Post a Comment