tere teile, kes veel mu tegemisi jälgite. annan teada, et nüüdsest kirjutan wordpressis, kuna siinses blogis sai piltide maht täis. aga mina ja pildid, ei saa ilma nendeta hakkama :D seega, nüüdsest siin -> http://antsukas.wordpress.com/

.. mis siis et ajutist

alles jõudsin koju ja juba täna pidin jälle pakkima hakkama. homsest saan taas 6 päeva madratsil veeta. õnneks on meil see aasta vähem kohustusi ja päevad tunduvad suht lebod, kuid eks seal jooksvalt tuleb ka igasugu asju juurde, mis tegemist vajavad. aga mulle meeldibki see, et kogu aeg on vaja midagi teha, ma ei kannata eriti pikalt niisama passimist. eks mingi vahe on kindlasti seda ka vaja, aga kuidagi, pole minu teema. miskit peab ikka toimuma. kodus on ka kuidagi veider olla. osalt selle pärast, et harjusin ära sellega, et kogu aeg on palju inimesi ja kõik siblivad. teisalt selle pärast, et olen tagasi lõunakal. aga mulle meeldib siin. sätin oma asju paika (enamik oli ju enne postikale veetud) ja üritan koristada nii palju, kui jaksu on. soomest nii palju, et olen väga rahul, et läksin sinna. nüüd on tartusse ka kohe toredam minna, sest paljud, kes poimimas olid, kas elavad tartus või siis tulevad ka nüüd õppima. juba on linna tutvustaja ka olemas ja kõik otšen harašo. loodetavasti mu ühikakaaslane on tore inimene ja kõik laabub hästi.. ja et ühikas on ka okei. järgmisel aastal igatahes lähen jälle maasusi noppima, polnud see nii raske töö midagi :) eile käisime tüdrukutega väljas ja väga tore oli. eestis on kohe hea juua, nii odav :D rääkimata mündist. ja no juttu jätkub kauemaks, kuu aega on ju pikk aeg.

Startisime Alajärvilt kell 10 hommikul. Käisime jätsime põldudega hüvasti. Ka Evelina, Kaarlo ja Villega ning nüüd, kell on 02.17, jõudsin väsinult kuid õnnelikuna koju. Ongi kuu aega möödas.

linn - alajärvi
kodu - solu
äratus - 5.15
söök - nuudlid, makaronid, kartul ja võikud
mari - maasikas
sõna - bakurim
küsimus - palju sa said?
laul - comedozi jamaika
päev - reede ja laupäev
keel - soome vene ja inglise

ühesõnaga, meil siin alajärvil on väga tore aeg olnud. inimesi on nii palju erinevaid läbi käinud, et täitsa uskumatu kohe. (nt vägistajast ja mõrvarist mees, kes alles eelmisel sügisel vanglast välja sai)
praeguseks on kõik nagu üks suur pere, eriti oma korteri omad. eile juba lahkusid osad inimesed ja täna oli enamikul viimane töäpäev. pühapäevast jääme siia mina ingrid ja robin ning loodetavasti meie korteri eestlased ning siis uued politseitädid, kes alles kolmapäeval tulid. ja siis evelina ja mõned venelased veel. tore seegi.
tuleb tõdeda et on isegi kahju siit ära minna. siis oleks muidugi rohkem, kui me teistega samal ajal läheks, sest ma kujutan ette, et järgmise nädala päevad venivad nagu tatt ja pole nii põnevad, kui siiani on olnud. 

vahepeal on siis niipalju ka toimunud, et uuest sügisest olen siis tartumaal ja õpin seal matemaatikat. ootan juba huviga seda kõike, pole ju tartu linnaga eriti tuttav ja uus on alati huvitav :) siin tutvusin ka päris paljude tartu inimestega :)

pildid tulevad siis, kui varsti juba koju jõuan :)